Meedia, eriti uuriva ajakirjanduse, üks eesmärke on võimulolijaid ohjes hoida, juhtides avalikkuse tähelepanu näiteks olukordadele, kus võimu on kuritarvitatud. Uuriv ajakirjandus on aga ohtu sattunud, sest nõuab väga palju ressursse - häid ajakirjanikke ja eelkõige raha (Tankler 2013).
Eriti hästi tuleb see tendents esile majanduskriiside ajal. Näiteks Hispaanias olid 2012. aastal paljud meediaväljaanded sunnitud töötajaid vallandama või lausa tegevuse lõpetama, kuna reklaamiturg kuivas kokku (Spain 2013) ja raha lihtsalt enam polnud. Teiseks probleemiks on kriisi ja kasinusmeetmete rakendamise ajal see, et valitsejad püüavad rahulolematut rahvast ohjes hoida autoritaarsete meetmetega, kasutades protestijate laialiajamiseks ülemäärast jõudu ning keelates ajakirjanikel teatud teemasid käsitlemast, nagu juhtus Kreekas.
 |
| Meeleavaldus Kreekas |
Selles valguses tundub iseäranis põnev Danah Boydi (2013) mõte, et meie aja kodanikuallumatuse vormiks saab tänavatel protestimise asemel hoopis info lekitamine. Internetiajastul üles kasvanud mõistavad, et knowledge is power ning näevad, et protestimarssidel pole enam sellist mõju vagu varem (Boyd 2013). Demokraatia tervisele tuleb aga sõnavabadus igatahes kasuks. Olukorras, kus ajakirjanikud erinevatel põhjustel ei suuda korruptsiooni ja võimu kuritarvitamist paljastada, võtavad julged kodanikud selle koorma enda kanda.
Allikad:
1) Boyd, D. (2013). Whistleblowing is the New Civil Disobedience: Why Edward Snowden Matters. http://www.zephoria.org/thoughts/archives/2013/07/19/edward-snowden-whistleblower.html (kasutatud 09.12.2013)
2) Spain. (2013). http://www.freedomhouse.org/report/freedom-press/2013/spain (kasutatud 09.12.2013)
3) Tankler, L. (2012). Ekspert: kokkuhoid halvab uuriva meedia. Eesti Päevaleht, 18. oktoober, http://epl.delfi.ee/news/eesti/ekspert-kokkuhoid-halvab-uuriva-meedia.d?id=65127904 (kasutatud 09.12.2013)
No comments:
Post a Comment