Ilmad muutuvad küll järjest kõledamaks ja päevad lühemaks, kuid sellest ei maksa end segada lasta. On ju pikkadel sügisõhtutel ka positiivne pool - palju pimedat aega, mil on nii mõnus hubases toasoojas, aurav tass teed käes, raamatuid lugeda ja filme vaadata.
 |
| Nagu see tüdruk siin (miinus tee) |
Vaatasin hiljuti linateost "Wag the Dog" ja tekkis paar mõtet, mida tahaks teiega jagada. (Kes pole seda veel näinud, siis film on sellest, kuidas USA presidendi meeskond valimiskampaania ajal skandaali varjamiseks ise suurema skandaali fabritseerib. Ilmselt ei pea lisama, et tegemist on mängufilmiga.)
SPOILERID!
Film oli kahjuks üsna sirgjooneline ja lihtsakoeline. Loo kangelased olid ilmselgelt "pahad", kuna petsid rahvast puhtalt omakasu nimel ja varjamaks presidendi seksiskandaali. Lisaks, lugu, mis nad välja mõtlesid, pidi albaanlaste mainele teiste rahvaste silmis väga kahjulikult mõjuma, kuid sellel teemal pikemalt ei peatutud. Mingist eetilisest käitumisest ei saanud peategelaste puhul juttugi olla. Oleks siis vähemalt, et nad pidid valetama rahva hüvangu nimel - näiteks, kuna teine presidendikandidaat oli tegelikult Vene spioon, ainult et polnud piisavalt häid tõendeid tema rajalt maha võtmiseks.
Samas oli põnev jälgida, kuidas üks vale viis järgmise, suuremani ning kuidas filmi kangelastel mitmesugustest ootamatustest ja äpardustest hoolimata õnnestus rahvas ära petta. Tegemist oli siiski proffidega, kes teadsid väikesi psühholoogilisi nõkse, mille abil inimestega manipuleerida. Nunnud loomad, sõja- ja terrorismihirm, armastus ema ja lapse vahel - kelle need külmaks jätaks?! Veel nippe teiste mõjutamiseks leiab siit.
 |
| Nunnumeeter põhjas |
Mind hämmastas, et presidendi meeskond nii moraalitu oli. Saan aru küll, et tegemist on poliitikaga ja kõik ja puha, aga ikkagi. Mitte keegi (!) tervest sellest hunnikust inimestest, kes selle jamaga tegeles, ei kahelnud oma teguviisi õigsuses ega püüdnud veerema pääsenud lumepalli peatada. Vastupidi, peategelased olid endast väga heal arvamusel ja tahtsid tehtuga kiidelda. Valede pärast muretseti küll, kuid ainult selles valguses, et mis siis saab, kui kõik välja tuleb. Filmi alguses ootasin tükk aega huviga, millal keegi hakkab vastu vaidlema ja kuidas see konflikt lahendatakse - et see kindlasti juhtub, tundus nii loogiline. See oleks filmile minu silmis rohkem tõsiseltvõetavust ja tuuma andnud. Isegi kui seal tekkis autoriteedile allumise efekt, mille olulisust Milgram oma eksperimentidega tõestas, tundub pisut veider, et ei leidunud ühtainsatki mässajat.
Teisalt tekitas küsimusi filmiühiskonnas toiminud ajakirjandus. Eetikaveebist võib lugeda, et ajakirjanduse ideaal on tõe edastamine ja vahendamine ning et ajakirjanduseetika väärtustab muu hulgas andmete kontrollimist. Kuidas on siis võimalik, et sellele valele jälile ei jõutud? Mitte ei mahu pähe. Tegemist oli ju puhta väljamõeldisega, mitte isegi lihtsalt faktide moonutamisega. Pole just väga süvitsi uurimist vaja, et selle tõeni jõuda. Või olid kõik ajakirjanikud kinni makstud? Sellist muljet ka ei jäänud, sest peategelased jälgisid meediat, et teada saada, kas plaan töötab, ja üldse mitte sellise näoga, nagu nad juba teaks, mis seal on.
Nagu näha, selle filmi maailmas selline manipulatsioon toimis. Mina usun, et päris maailmas see küll läbi ei läheks. Võib-olla olen naiivne, aga arvan meie ajakirjanikest ja üldse inimestest paremini.
Allikad:
1) Wag the Dog (1997). Kasutamise kuupäev: 14.11.2013, allikas Internet Movie Database: http://www.imdb.com/title/tt0120885/
2) Science of Persuasion. Kasutamise kuupäev: 14.11. 2013, allikas Youtube: http://www.youtube.com/watch?v=cFdCzN7RYbw&list=UU8IMseLCZx2BZe3thxHXnog&index=1&feature=plcp
3) Milgram Experiment. Kasutamise kuupäev: 14.11. 2013, allikas Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Milgram_experiment
4) Tõerääkimine. Kasutamise kuupäev: 14.11.2013, allikas Eetikaveeb: http://www.eetika.ee/meediaeetika/t6de
No comments:
Post a Comment