Kuidas kommunikatsioon, nõnda ühiskond

Heia!

Hakkasin O'Mahony raamatust meedia ja poliitika seostest lugedes mõtlema, milline võiks olla tulevikumaailm.

Selline? Aga kes seal elavad?

O'Mahony kirjutab, et saabumist "massiühiskonda" 19. sajandi lõpus ja 20. alguses iseloomustasid üleüldine meedia lugemus, üleüldine valimisõigus ja üleüldine kirjaoskus. Nende arengutega käis kaasas universalistlik poliitika, mis toetus uutele avaliku kommunikatsiooni vahenditele - massimeediale, ning mida viljeleti rahvusriigi piires. (O'Mahony 2013:381,383)

Seega see, milline on ühiskonnakorraldus, sõltub suuresti sellest, millised meediumid on selles ühiskonnas kommunikatsiooniks ja kuidas neid kasutatakse. Neid meediumeid on aga aja jooksul juurde tulnud ning jõuvahekorrad on muutumas. Kui 20. sajandil oli massimeedia demokraatliku kommunikatsiooni keskmeks, siis nüüd ähvardab seda positsiooni lugejate vähenemine ja uue interaktiivse meedia esiletõus (O'Mahony 2013:382).

Digitaalne meedia on endaga kaasa toonud olulisi muutusi avalikus suhtluses, võimaldades tavainimestel sõna sekka öelda ja ka omavahel suhelda. Lisaks on kadunud ajalised ja ruumilised piirangud, meedia on muutunud globaalseks ning selle tarbimise või mittetarbimise aega saab inimene ise valida. (O'Mahony 2013) Suur valikuvabadus on ka tekitanud olukorra, kus inimesed loovad omale isikupäraste uudise-eelistustega "igapäevase mina", mis vastandub varasemale paljude teistega sama ajalehe lugemise kollektiivsele kogemusele (Sunstein 2002). Need muutused mõjutavad ilmselt ka poliitiliste identiteetide kujunemist, mis varasemalt põhinesid riigi kui kindla territooriumiga ala ajalool, kuid mis uue meedia ajastul tõenäoliselt rajanevad rohkem riikideülestele, horisontaalsetele seostele (O'Mahony 2013:386).

Kui kommunikatsioon ja ühiskond on nii tihedalt seotud, on siit loogiline järeldada, et ka ühiskonnakorraldus on suuresti muutumas. Selles valguses tundub mulle, et rahvusriigid võivad tulevikus kaduda ja asenduda näiteks selliste riikidega, kuhu inimesed kokku kolivad, sest neil on ühised ideed ja sarnane maailmavaade, olenemata rahvusest. Kui praegu on poliitikutel raske, sest igasuguseid huvigruppe, kes kõik väärtustavad erinevaid asju ning seetõttu soovivad erinevaid otsuseid, on palju ja kõigiga tuleb arvestada, siis sellises tulevikuriigis oleks sellega lihtne. Lisaks, inimesed, kes praegu elavad ühes riigis, võivad tegelikult elada väga erinevas inforuumis - võtame näiteks Tallinna eesti- ja venekeelsed elanikud või kas või ema ja lapse, kellest esimene loeb Postimeest ja viimane vaatab lehtede lugemise asemel internetist USA uudistesaateid  - mis ongi justkui täiesti teine koht, sest nende inimeste mõtted ja arusaamad on väga erinevad. Nii on keeruline leida ühist keelt ja inimesed kaugenevad üksteisest, pole nii palju sidemeid, mis muudab geograafiliselt mujale kolimise lihtsamaks.

Loomulikult on hunnik igasuguseid probleeme, mis takistavad sellise ühiskonnakorralduse tekkimist ja ma ei arvagi, et see lähitulevikus võiks juhtuda. Aga pikemas perspektiivis?

Allikad:

1) O'Mahony, P. (2013). Contemporary Theory of the Public Sphere. Oxford: Peter Lang AG

2) Sunstein, C. R. (2002). Republic.com. Princeton: Princeton University Press