Monday, November 11, 2013

Kultuurist ja kultuuritusest

Tere ilusat sügishommikut!

Eelmisest loengust jäi mul kripeldama üks Kaja Tampere mõte. Tükk aega ei saanud aru, millega ma selle juures nõus ei ole, sest esimese hooga tundus kõik lihtne ja loogiline. Nüüd aga tahaks natuke vaielda.

Kaja väitis, et ei saa rääkida kultuursusest inimese puhul, kelle wc või magamistuba on koristamata, räpane, isegi kui see inimene teab väga palju näiteks kirjandusest või muusikast. Kuna kultuur on elamise viis. Minu meelest asjale sellisest vaatevinklist lähenedes ei saakski kunagi mitte kellegi puhul kultuursusest rääkida. Kui kultuur on see, kuidas me elame, läheb selle alla absoluutselt kõik, mida me teeme. Milleski on ju igaüks meist kehvem kui võiks ja tahaks, keegi pole täiuslik. Kas sel juhul ei saa kultuursusest rääkida ka näiteks inimese puhul, kes on agressiivne autojuht või kes ei oska hästi suhelda või kes magab tihti sisse või kes jääb alati hiljaks? Miks võtta aluseks just koristamine? Ja kes üldse ütleb, millist käitumist tuleks pidada halvaks?

Olen nõus, et kultuuri võib defineerida kui elamise viisi. Samas leian, et kodu korras hoidmine ja teater või kunst on lihtsalt kultuuri erinevad kategooriad. Ühe teadmise või oskuse puudumine ei ütle teise kohta suurt midagi. Ka näiteks Vincent van Gogh ja Amadeo Modigliani, nagu paljud teised loomeinimesed, ei saanud igapäevaeluga kuigi hästi hakkama. Mina neid sellepärast kultuurituteks küll ei pea. Balletist on mõtet rääkida ka siis, kui meil on asfaldiaugud. Kui ootaksime selliste kultuuriilmingute arutamisega seni, kuni kõik olmeprobleemid on (kas siis isiklikul või kogukondlikul tasandil) lahendatud, me jääksimegi ootama.

3 comments:

  1. Sotsioloogid ütlevad, et ühiskond seab teatud reeglid ja käitumisnormid. Ehk siis me peame sellist inimest, kes oma vannituba ei korista või jääb alati hiljaks või pigem tema käitumist halvaks sellepärast, et ühiskonnas on selline norm. Kui keegi kaldub kuskil normist kõrvale, siis see tekitab teistes teatavat segadust ja üldjuhul siis otsustataksegi, et see ei ole õige.

    Sellega, et kultuuril on erinevad kategooriad olen nõus. Kui aga kogukondlikul tasandil on massiliselt igasuguseid probleeme, siis balletist ei ole eriti mõtet rääkida, sest kogu ühiskonna tähelepanu koondub mujale (Euroopas arvatavasti selliseid ühiskondi ei ole). Kui ühiskond on üldiselt kultuurne, siis saab rääkida üksikisiku tasandist. Üksikisik, kes üldiselt kultuurses ühiskonnas käitub kuidagi ebakultuurselt saab kohe endale stigma külge ja siis saabki öelda, et ta ei ole kultuurne, sest ta ju kaldub normist kõrvale. Kui ühiskond kultuurne ei ole, aga keegi üksikisiku tasandil on, siis kaldub see isik jälle normist kõrvale ja jälle ei võeta teda kampa.

    "Kui kultuur on see, kuidas me elame, läheb selle alla absoluutselt kõik, mida me teeme." - õige, lähebki. Ainult, et ühiskond otsustab meie eest ära, milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte.

    ReplyDelete
  2. Kui kultuur on elamise viis, kas saab siis üldse öelda, et mingisugune käitumine on ebakultuurne või et mõni ühiskond ei ole kultuurne? Igasugune käitumine (ka meie mõistes halb) on ju mingi viis elada. Või tähendabki kultuurne seda, et taoline käitumine on ühiskonna normidega vastavuses? Selle kohta ütleks lihtsalt normaalne. Me ei pea ju inimest, kes oma kodu korras hoiab, kuidagi eriliselt kultuurseks.

    ReplyDelete
  3. Ma olen sinuga nõus, et kui see on elamise viis, siis ei saa niimoodi öelda. Selle väitega ma ei ole nõus just sellepärast, et näiteks inimene, kes lihtsalt oma kodu korras hoiab ei ole ju eriti kultuurne ja nagu sa ütlesid, igasugune käitumine on mingisugune elamise viis. Ma olen aga endiselt sellisel arvamisel, et me arvame niimoodi sellepärast, et meie ühiskonnas on levinud arusaam, et kultuursus tähendab midagi muud. Võib-olla kuskil mujal oleks see inimene väga kultuurne.

    ReplyDelete