Siin blogis kirjutan kommunikatsioonist ja ühiskonnast. Valisin ülikoolis selleteemalise kursuse ausalt öeldes üsna suvaliselt, see lihtsalt sobis tunniplaani ja pealkiri kõlas huvitavalt. Esimeses loengus sain aga aru, et sattusin erilise pärli otsa - oli tõesti põnev ja mõtlemapanev. Loodan loengute käigus õppida paremini ära tundma, millal minuga üritatakse meedia vahendusel manipuleerida, kuidas lugeda ridade vahelt välja, mida tegelikult öelda tahetakse, kuidas mõtestada ütlemata jätmisi. Samuti soovin saada ise paremaks suhtlejaks, et oma mõtteid täpsemini väljendada ja efektiivsemalt edastada.
Oluline pole mitte see, mida öeldakse, vaid mida teised kuulevad!
------------------------------------------------------
Natuke minust ka, sedapuhku luulevormis.
Tallinnas elab üks neid,
kutsutakse - Marion.
Talle väga meeldib vein
ja reisida par avion.
Ta õpib aasia keeli -
vaadates seriaale -
ja paitab oma meeli
nautides kauneid maale.
Ülikoolis tudeerib
tema psühholoogiat;
ei ole ta koleerik,
eitab frenoloogiat.
Armastab ta kokata
ja üksinda tantsida,
vahel koolist popata,
linnas ringi vantsida.
no see luuleline lähenemine ületas kõik mu ootused ja võttis sõnatuks. väga ilus. tänud :) äkki jätkadki ka vahepeal luulevormis?
ReplyDeleteKui vaim peale tuleb :)
DeleteÜtlemata mõnus lähenemine. Selgelt eristuv, lühike ja palju ütlev. Jään põnevusega ootama järgmist postitust!
ReplyDeleteAitäh!
DeleteSee luuletus on nii tore :)
ReplyDelete