Mida ostad, määrab, kes oled

Kena õhtut!

Õppejõud tegi meile ülesandeks kaubanduskeskuses ühte lapsega perekonda jälitada ja nende tarbimiskäitumist tähele panna. Spiooni mängimine polnud sugugi nii lihtne, kui oleks võinud arvata. Sattusin vaatlust tegema ajal, mil keskuses oli palju rahvast, nii et paar esimest peret kaotasin mingil hetkel lihtsalt silmist - liiga lähedal ei tihanud kõndida, jälitamine pidi jääma märkamatuks.

Luuramas

Kristiine keskuse peaukse lähedal varitsedes sattusin lõpuks emast, isast ja u 10aastasest tütrest koosneva pere sappa. Nad suundusid otse Prismasse ja ostsid sealt vaid toitu, sealjuures väga tervislikku. Ostlemist juhtis ema, isa lükkas käru ja laps kõndis niisama kaasas. Tundus, et ema oli varem välja mõelnud, mida vaja on, ja kõndis masinlikult ühe kauba juurest teise juurde. Kampaaniad või erinevate toodete võrdlemine ei mänginud mingit rolli. Kõik paistsid tülpinud ja mornid, ei mingit rõõmu kaubadžunglis seiklemisest, nad isegi ei rääkinud omavahel.

Mõnes mõttes juhtusin vist küll erilist perekonda jälgima. Riietuse ja oleku järgi tundus, et nad on üsna heal majanduslikul järjel, kuid hedonistlikku tarbimist nende puhul küll märgata polnud - ei ostetud isegi kommi, rääkimata mänguasjadest, kosmeetikast või mõnes keskuse restoranis einetamisest. See on tarbimisühiskonnas, kus inimese positsiooni hinnatakse peamiselt tarbimise järgi, vist üsna haruldane. Sotsioloog Veronika Kalmus (2005) vahendas teadmist, et üldiselt on konsumeristlikumad muu hulgas jõukamad, suurte linnade elanikud ja naised. Kuna selles peres langetas otsuseid ema, oleks statistika järgi loogiline, kui see pere tarbiks rohkem. Kahjuks käisid nad ainult toidupoes ning nende käitumist näiteks riideid või kodukaupu ostes polnud võimalik jälgida. Oleks olnud huvitav.

Samas ei saa öelda, et selle pere tarbimises konsumerismi üldse ei esinenud. Konsumerism on eneseväljenduslik, sümbolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine (Kalmus 2005). Selle pere toiduvalik oli väga tervislik - rohkelt köögilivlju, täisterapastat, pruuni riisi, kanafileed jms, osteti ka mandlipiima ja sojatooteid. Ei ühtki maiustust ega pooltoodet. Selliste kaupade mitteostmine on ju ka sümbolilise väärtusega ning rangelt vaid tervislike toiduainete ostmine eneseväljenduslik, ühesõnaga - konsumerism.

Identiteet?

Abdur Raheem Green (2010) usub, et tarbimismentaliteet on meie religioon ja haigus, mis meid hukutab - raha ja asjad ei tee ju õnnelikuks. Võib-olla see pere mõtleb samamoodi.



Allikad:
1) Kalmus, V. (2005). Consumero, ergo sum: tarbin, järelikult olen olemas, http://epl.delfi.ee/news/arvamus/consumero-ergo-sum-tarbin-jarelikult-olen-olemas.d?id=51004977 (Kasutatud 24.11.2013)
2) Curse of the Consumer Society - Abdur Raheem Green. (2010).http://www.youtube.com/watch?v=_txWZN96ghE (Kasutatud 24.11.2013)